esmaspäev, september 26, 2011

4. nädala ülesanne

Sotsiaalse meedia vahendid õpikeskkonna osana
Kõigepealt siis sellest, mis on üldse sotsiaalne tarkvara. Leidsin internetiavarustest ühe seletuse: “Sotsiaalne tarkvara on tarkvara, mis toetab grupi interaktsiooni, luues soodsa keskkonna mõtete ja ideede jagamiseks, kogumiseks ning uute teadmiste tekkimiseks" Clay Shirky (2002). Sotsiaalse tarkvara alla kuuluvad veebipõhised vahendid, mis võimaldavad inimestel suhelda üksteisega, teiste ja enda loodud artefakte (dokument, pilt, video, link) jagada; blogid; sotsiaalsed järjehoidjad; vookogud; wikid ja ühised andme- ja tekstitöötlusvahendid; sotsiaalsed repositooriumid ja kombineeritud andmevood. http://beta.wikiversity.org/wiki/
Mõnikord on nii, et kasutades sõnu, me tegelikult ei tea täpselt, mida need sõnad sisuliselt tähendavad. Minul tekkis see  küsimus wiki e viki kohta. Mida see siis õieti tähendab? Ja leidsin üht-teist selle ajaloost, tekkimisest jne. Ja selle seletuse leidsin VKA õppejõu Mai Põldaasa materjalidest Slideshare keskkonnast http://www.slideshare.net/maikas/sotsiaalse-meedia-kasutusvimalused
Niisiis Wiki ehk viki on veebisait, mis võimaldab selle külastajatel lihtsalt sisu lisada, kasutada ning muuta. Termin viki võib tähistada ka viki-veebisaidi loomiseks kasutatavat tarkvara e vikimootorit. Esimene viki-tarkvara WikiWikiWeb-i loomist alustas Ward Cunningham 1994. aastal ning esimene viki-veebisaidi avas ta 25. märtsil 1995. Sõna wiki wiki pärineb havai keelest ning tähendab „kiire“.
Sotsiaalse meedia kasutamine õppeprotsessis on muutunud tänapäeval möödapääsmatuks osaks. Ma ei arva, et selleks keskkonnaks peaks olema Fecebook või Orkut, kuid kindlasti on omal kohal YouTube, Google Docs, blogid, vikid.  Kõige kasutatavam on minu arvates siiski YouTube, sest tegelikult leiab sealt ikka üsna palju õppevahenditena kasutatavaid videoid. Kogu sots-media võlu on enamasti see, et enamus materjale on kätte saadav tasuta. Koolidel on materiaalsed võimalused piiratud, isegi õppevahendite osas. Ma ei kujuta hästi ette, kui peaks kõikide õppematerjalide maksma, siis jääks tunnid tänapäeva lastele väga igavaks.
Samuti pooldan Google Docsi kasutamist, sest see on vabavaraline. Ja jälle (ma ei tahaks küll ennast korrata aga no midagi pole siiski teha) puudutab see raha. Kes tahab ikka üdini aus olla ega soovi piraattarkvara kasutada, siis Google Docs on kindlasti üheks alternatiiviks.
Oman siiski ka kõrvaltvaatajana kogemust, kuidas on kasutatud Facebooki õpetaja ja õpilaste vahelises suhtluses. Nimelt meie kooli eelmisel aastal lõpetanud klass suhtles gümnaasiumi viimases klassis aktiivselt Facebooki vahendusel, õpetajatest oli kaasatud loomulikult klassijuhataja. Ja nad suhtlevad senimaani…
Seni ma arvasin, et sotsiaalse meedia kasutamine koolis jääks siiski põhikooli II ja III kooliastme ja gümnaasiumi teemaks. Kuna ma alustasin sel aastal arvutiõpetuse tundide andmist 4. klassis, siis mõlgutan ma mõtteid, milliseid ja mil määral kasutada õpikeskkondi (kas avatud või suletud?) tundides. Äkki oskab mõni kursusekaaslane head nõu anda?  Mis oleks 4. klassile jõukaohane? Facebook ei ole see kohe kindlasti, sest selle vastu hakkavad protestimärke ilmutama osad vanemad (ma olen selles täiesti kindel).
Ja veel mõtteid. Lasin silmadega üle ka õppejõudude poolt antud artiklitest, kus jäi silma see, et sotsiaalset meediat loetakse üheks elukestva  õppe lahutamatuks osaks.

pühapäev, september 18, 2011

3. nädal Õpikeskkonnad

Õpikeskkond on füüsiline või virtuaalne ruum, kus toimub õpiprotsess. Seega võib see olla nii klassikalisest klassiruumist  tahvli ja kriidiga kuni veebikeskkonnani. Õpikeskkonnas toimub õpetaja ja õpilaste vaheline suhtlemine, teadmiste edasiandmine, vastuvõtmine, arvamuste avaldamine, ülesannete jagamine/tegemine, teadmistekontroll jne, kõik see, mis on iseloomulik õppimisele ja õpetamisele. Antud aine kontekstis on mõeldud siiski eelkõige virtuaalset õpikeskkonda, mis toetab õppimist ja õpetamist.
Õpetajana veel puuduvad kogemused õpihaldussüsteemidega töötamisel, kuid üliõpilasena olen eelnevate õpingute jooksul kokku puutunud ja kasutanud IVA, Moodle, WebCT e Blackboardi keskkondi. Jooksvas õpiprotsessis on kõik üsna normaalsed, st kasutatavad. Kõikide kinniste õpihaldussüsteemide puuduseks on aga see, et kursuse lõppedes ei ole võimalik enam materjalidele ligi pääseda. Õpingute jooksul seda ei mõtle. Hiljem on aga selgunud kurb tõsiasi, et oleks pidanud üht-teist salvestama. Nii mõnigi asi vajaks meeldetuletamist, järelevaatamist.
IVA-keskkond
Plussid:
  • Keskkonnas on üleval õppematerjalid
  • Võimalik pidada osalejatevahelisi foorumeid
  • Õpetaja saab anda õpilase töödele tagasisidet, hinnangut
  • Õpetajale saab saata kirju, esitada küsimusi
Miinused:     
  • Puudub  silmast-silma kontakt õpilase õpetaja ja õpilaste vahel
  • Vajalik on arvuti ja internetiühendus (osadel õpilastel puuduvad kodus vahendid  materiaalsetel põhjustel)
  • Õppematerjalide mittekättesaadavus peale õpinguid

reede, september 16, 2011

Õpileping

Teema – õpikeskkonnad ja õpivõrgustikud. Kõigepealt selgeks teha mõisted, st mida see aine konkreetselt puudutab.
Eesmärgid – saada kursusest maksimaalselt teadmisi, oskusi, mida edaspidi õpetajatöös kasutada. Teema huvitab mind ja ma usun, et ka on vajalik minu edaspidises töös. Üheks eesmärgiks on ka kindlasti ainepunktide saamine J
Strateegiad – lugeda, tutvuda kursuse õppematerjalidega. Jälgida kaasüliõpilaste postitusi, arvamusi. Avaldada oma arvamust. Otsida internetist teemakohaseid artikleid…
Vahendid/ressursid – õppejõud, kaasõppurid, arvuti, blogid, säutsud, õppematerjalid.
Hindamine – ma usun, et kursusel omandatud teadmisi oskan hinnata alles hiljem, kui näiteks midagi õpetajatöös kasutama hakkan…
Reflektsioon (kursuse lõpus)

teisipäev, september 13, 2011

Et nagu lõpuks alustan

Kooliaasta algus esimest aastat töötava infojuhina oli nii jalustrabavalt kiire, et läks meelest, et olen ka ise üliõpilane ja on teatud kohustused tegeleda õppimisega.
Nüüd siis teeks algust.
Elan ja töötan Alatskivil. 7. kuud Juhan Liivi nim. Alatskivi Keskkoolis sekretär-infojuhina.
Hobideks laulmine, harrastusnäitlemine, indiaca. Kui oleks aega, siis oi-oi, kui paljude asjadega tahaks veel tegeleda aga no loodan, et saabub ka selline aeg veel kunagi...