Kõigepealt siis sellest, mis on üldse sotsiaalne tarkvara. Leidsin internetiavarustest ühe seletuse: “Sotsiaalne tarkvara on tarkvara, mis toetab grupi interaktsiooni, luues soodsa keskkonna mõtete ja ideede jagamiseks, kogumiseks ning uute teadmiste tekkimiseks" Clay Shirky (2002). Sotsiaalse tarkvara alla kuuluvad veebipõhised vahendid, mis võimaldavad inimestel suhelda üksteisega, teiste ja enda loodud artefakte (dokument, pilt, video, link) jagada; blogid; sotsiaalsed järjehoidjad; vookogud; wikid ja ühised andme- ja tekstitöötlusvahendid; sotsiaalsed repositooriumid ja kombineeritud andmevood. http://beta.wikiversity.org/wiki/
Mõnikord on nii, et kasutades sõnu, me tegelikult ei tea täpselt, mida need sõnad sisuliselt tähendavad. Minul tekkis see küsimus wiki e viki kohta. Mida see siis õieti tähendab? Ja leidsin üht-teist selle ajaloost, tekkimisest jne. Ja selle seletuse leidsin VKA õppejõu Mai Põldaasa materjalidest Slideshare keskkonnast http://www.slideshare.net/maikas/sotsiaalse-meedia-kasutusvimalused
Niisiis Wiki ehk viki on veebisait, mis võimaldab selle külastajatel lihtsalt sisu lisada, kasutada ning muuta. Termin viki võib tähistada ka viki-veebisaidi loomiseks kasutatavat tarkvara e vikimootorit. Esimene viki-tarkvara WikiWikiWeb-i loomist alustas Ward Cunningham 1994. aastal ning esimene viki-veebisaidi avas ta 25. märtsil 1995. Sõna wiki wiki pärineb havai keelest ning tähendab „kiire“.
Sotsiaalse meedia kasutamine õppeprotsessis on muutunud tänapäeval möödapääsmatuks osaks. Ma ei arva, et selleks keskkonnaks peaks olema Fecebook või Orkut, kuid kindlasti on omal kohal YouTube, Google Docs, blogid, vikid. Kõige kasutatavam on minu arvates siiski YouTube, sest tegelikult leiab sealt ikka üsna palju õppevahenditena kasutatavaid videoid. Kogu sots-media võlu on enamasti see, et enamus materjale on kätte saadav tasuta. Koolidel on materiaalsed võimalused piiratud, isegi õppevahendite osas. Ma ei kujuta hästi ette, kui peaks kõikide õppematerjalide maksma, siis jääks tunnid tänapäeva lastele väga igavaks.
Samuti pooldan Google Docsi kasutamist, sest see on vabavaraline. Ja jälle (ma ei tahaks küll ennast korrata aga no midagi pole siiski teha) puudutab see raha. Kes tahab ikka üdini aus olla ega soovi piraattarkvara kasutada, siis Google Docs on kindlasti üheks alternatiiviks.
Oman siiski ka kõrvaltvaatajana kogemust, kuidas on kasutatud Facebooki õpetaja ja õpilaste vahelises suhtluses. Nimelt meie kooli eelmisel aastal lõpetanud klass suhtles gümnaasiumi viimases klassis aktiivselt Facebooki vahendusel, õpetajatest oli kaasatud loomulikult klassijuhataja. Ja nad suhtlevad senimaani…
Seni ma arvasin, et sotsiaalse meedia kasutamine koolis jääks siiski põhikooli II ja III kooliastme ja gümnaasiumi teemaks. Kuna ma alustasin sel aastal arvutiõpetuse tundide andmist 4. klassis, siis mõlgutan ma mõtteid, milliseid ja mil määral kasutada õpikeskkondi (kas avatud või suletud?) tundides. Äkki oskab mõni kursusekaaslane head nõu anda? Mis oleks 4. klassile jõukaohane? Facebook ei ole see kohe kindlasti, sest selle vastu hakkavad protestimärke ilmutama osad vanemad (ma olen selles täiesti kindel).
Ja veel mõtteid. Lasin silmadega üle ka õppejõudude poolt antud artiklitest, kus jäi silma see, et sotsiaalset meediat loetakse üheks elukestva õppe lahutamatuks osaks.
Siinkohal meenub mulle eelmisest aastast Ingrid Maadvere postitus sotsiaalse meedia kasutamise ämbritest koolis, mis põhinevad tema reaalsel kogemusel. Soovitan vaadata eelmisel osalenute mõtteid. Sealt võib leida nii mõnegi idee. Näiteks üks (ei mäleta, mis vanuses õpilastega), mis kohe meenub ja mulle väga huvitav tundus, on märksõnapilve kasutamine mõne kirjatüki/essee kirjutamisel s.t. et visualiseeritakse oma tekst vastava vahendi abil märksõnadeks (näiteks http://tagcrowd.com/), mis näitab, milliseid sõnu on kõige rohkem kasutatud ja annab mõtlemisainet õpilasele, et ehk tasub mõnda sõna mõnes lauses asendada sünonüümiga...
VastaKustuta